Martin Helme kõne EKRE kongressil: Eesti on ohus, ainus lahendus on EKRE!

Erakonnale jääb selja taha raske ja raputusi täis aasta, kus meil kõigil oli vaja enda sees läbi katsuda, mille eest me seisame, mis meid edasi tõukab ja mis meid ühendab. Saime teada, kes on sõbrad – päris sõbrad -, kes tuulelipud, kes salaviha pidanud vaenlased. Läbisime puhastuse.

Täna saame jälle pidada oma kongressi nii, nagu me oleme harjunud: tuleme kokku hea meelega, rõõmsas tujus, et innu ja pühendumusega panna paika oma erakonna töösuunad ning valida ametisse need, kes viivad meid järgmistele valimistele. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ühtehoidvam kui kunagi varem, motiveeritum kui kunagi varem, tugevam, kui kunagi varem. Pole kahtlust, et üsna varsti ka populaarsem kui kunagi varem!

Ma tänan kõiki erakonnakaaslasi ja valijaid, kes usaldasid. Ei kaotanud pead, ei lasknud end mürgisegajatel üles ässitada, ei läinud kaasa üles klopitud hüsteeriaga. Tark ei torma. Eelmist aastat kokku võttes saame öelda, et rahulolematud valisid oma tee ja see tee on viinud nad täpselt mitte kuhugi. Meie jäime kindlaks oma teele ja meie marsime edasi uute saavutuste ja võitude poole.

Ja tööpõld on lai.

Eesti on ohus. Meie püsimajäämine rahva ja riigina on ohus. Meie püsimajäämine vaba ühiskonnana on ohus. Vajame külma pead ja raudkanget selgroogu, et siit rahva ja riigina edukalt läbi tulla.

Õnneks võime ilma igasuguse valehäbita öelda, et meil on olnud ettenägelikust. Me oleme probleemide eest hoiatanud, me oleme neile lahendusi pakkunud. Me teame mida on vaja teha ja me teame, et meil on südikust seda teha.

Selleks, et probleemi lahendada, tuleb kõigepealt sõnastada mis üldse on probleem. Mis on need asjad, mis meid ohustavad, meie vabadust, jõukust, rahu ja kestmist ähvardavad? Ilma ausa ühiskondliku diagnoosita pole võimalik asuda ellu viima ka tõhusat ravi. Meie probleem ongi juba pikki aastaid olnud suuresti see, et liberaalne leer on nii kinni oma valelikes või reaalsusest irdunud loosungites, et ta ei saa probleeme ausalt diagnoosida. Kui sa ikka põlevate silmadega räägid, et eksisteerib väidetav teaduslik konsensus, nagu inimestel oleks üle 20-ne erineva soo, siis kuidas sa lahendad iibekriisi? Kui sa korruptiivsete miljardite kantimise huvides tuimalt seletad, et meie suurim mure on tegelikkuses mitte eksisteeriv kliimakriis ja selle välja mõeldud kriisi lahenduseks on atmosfäärist kokku korjata sellest imepisikese osa moodustav CO2, siis ei olegi võimalik lahendada energiakriisi. Vastupidi, nii tekitatakse hoopis uusi kriise nii põllumajanduses kui tööstuses kui rahanduses. Ideoloogilised krambid ei luba näha tegelikke probleeme ja korruptiivsed krambid ei luba pakkuda tegelikke lahendusi.